Tõendid

Õigusaktidest või muudest asjaoludest tulenevalt on teatud juhtudel (näiteks relvaloa taotlemisel, lapsendamisel, kaitseväes töötamisel jms.) vajalik esitada psühhiaatri arvamus isiku psüühilise seisundi kohta. Psühhiaater võib anda arvamuse, et isikul ei esine psüühikahäiret või esineb tal psüühikahäire, mis takistab või ei ole takistuseks teatud tegevuste sooritamisel. Nõue psühhiaatri arvamuse esitamiseks tuleneb enamasti sellest, et teatud ülesannete sooritamisel ei tohi isikul esineda psüühikahäiret, millest tuleneva käitumisega võiks ta ohustada teiste elu, tervist ja/või julgeolekut.

Seega on isiku psüühilist seisundit hindaval psühhiaatril oluline vastutus kaasinimeste julgeoleku tagamisel. Psühhiaatri arvamus peab olema professionaalne ja võimalikult objektiivne ning tuginema teaduslikult põhjendatud uurimismeetoditel.

Psüühilise seisundi hindamise põhimeetodideks on psühhiaatriline/psühholoogiline intervjuu, vaatlus ning erinevad psühhiaatrilised/psühholoogilised testid.

Psüühikahäireid ei saa diagnoosida ega välistada pelgalt paarilauselise vestluse käigus. Samas, kui ka käesolevalt ei ole võimalik isikul psüühikahäiret tuvastada, ei tähenda see seda, et isikul ei ole kunagi elus psüühikahäiret esinenud või et kunagi tulevikus ei võiks tal psüühikahäiret avalduda.

Kui isik pöördub meie keskusesse eesmärgil saada arvamus oma psüühilise seisundi kohta, teostatakse talle esmalt psühholoogiline intervjuu ja psühholoogilised sõeltestid isiksuseomaduste, kognitiivsete võimete ja mõtlemise iseärasuste hindamiseks. Oluliste normist kõrvalekallete ilmnemisel teostatakse juba täpsemaid uuringuid. Psühholoogilise testimisele järgnevalt toimub intervjuu psühhiaatriga.

Seega sisaldab psüühilise seisundi uurimine tõendi saamise eesmärgil esmalt psühholoogilist ja seejärel psühhiaatrilist hindamist.

Kui isikul olulisi psüühikahäireid käesolevalt ei tuvastata, väljastatakse ka sellesisuline tõend/arvamus.

Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes – täitma kaitseväeteenistuskohustust. Kaitseväes teenimise eelduseks on teatud kehalised ja vaimsed võimeid. On tervisehäireid, mis ajutiselt või püsivalt halvendavad isiku võimelisust teenistuskohustusi täita. Kutsealuse kaitseväeteenistuskõlblikkuse kindlaksmääramine tema tervise seisundi alusel toimub Kaitseressursside Ameti arstlikus komisjonis.
Arstlikku komisjoni kuulub mitme erineva eriala arste, sealjuures ka psühhiaater, kes nii isiku läbivaatuse kui terviseseisundit kajastavate dokumentide alusel hindavad kutsealuse tervislikku seisundit. Kui varasem meditsiinidokumentatsioon on puudulik või komisjon peab diagnoosi ja hinnangu andmiseks vajalikuks täiendavaid uuringuid, tuleb kutsealusel pöörduda eriala spetsialisti(de) poole.
Meie keskus on spetsialiseerunud psüühikahäirete diagnoosimisele ja ravile. Kui kaitseväe arstlik komisjon peab vajalikuks kutsealuse teenistuskõlblikkuse määramiseks täiendavaid uuringuid seoses tema psüühilise seisundiga, on isikul võimalik pöörduda meie keskuse spetsialistide poole.
Pöördumise tingimused ei sõltu sellest, kas isikul on tervisekindlustus või mitte.
Enamasti on dokumentide esitamisega arstlikule komisjonile kiire. Vastuvõtule registreerimisel palume kindlasti öelda, mis asjus Te pöördute ja millal on dokumentide esitamise tähtpäev. Püüame leida Teile vastuvõtu aja esimesel võimalusel.

Psüühikahäirete diagnoosimine on aeganõudev protsess ja seda ei saa mingil juhul teha ühe testi või mõneminutilise vestluse põhjal. Teatud juhtudel on diagnoosi täpsustamiseks ja seisundi hindamiseks vajalik isikut jälgida pikemaaegselt, ka haiglatingimustes, teda korduvalt intervjueerida, teha korduvalt erinevaid psühholoogilisi teste ja muid terviseuuringuid.
Kutsealune võidakse psüühikahäire tõttu tunnistada Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni poolt tegevteenistuseks mittekõlblikuks ning vabastada ta täielikult kaitseväeteenistuskohustusest ja isik kustutatakse kaitseväekohustuslaste registrist.
Inimestel võib esineda mööduvaid psüühikahäireid, mis teatud eluperioodil võivad olla takistuseks kaitseväes teenimisel, mispuhul võidakse anda Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni poolt kutsealusele ajapikendus kaitseväeteenistusse kutsumisel. Seisundi paranedes võib kutsealune siiski edaspidi osutuda ajateenistuseks kõlbulikuks. See tähendab, et kui kunagi varem on kutsealusele antud mingi psüühikahäire tõttu ajapikendus, s.t. ta on sel perioodil hinnatud ajateenistuseks kõlbmatuks, siis mõne aasta pärast võib seisund olla oluliselt muutunud ja hinnangu andmiseks tuleb teha taas põhjalikud psühholoogilised ja psühhiaatrilised uuringud.
Kui kutsealune käib psüühikahäire tõttu regulaarselt meie keskuses ravil, võib kaitseväeteenistuse kõlbulikkusega seoses oleva hinnangu andmine olla lihtsam, kuna isikut on juba meie keskuses uuritud ja jälgitud ning tema tervisliku seisundi kohta on kogunenud andmeid.
Kui kutsealune on kas varem või hiljuti käinud uuringutel või olnud ravil, kas siis psüühikahäire või mõne muu haiguse tõttu, mõnes teises raviasutuses, palume kindlasti võtta kaasa varasemate uuringute tulemused ja ravilugude väljavõtted. See kiirendab protseduuri, väldib mõttetuid korduvaid uuringuid ja annab võimaluse hinnata isiku seisundi muutust ajas ning reageerimist ravile.
Kõige aeganõudvam ja keerulisem on kutsealuse psüühilise seisundi hindamine, kui ta pöördub meie keskusesse esmakordselt ja tal puuduvad igasugused dokumendid, mis kajastaksid tema psüühilist seisundit.

Kaitseväe ajateenistuseks sobivuse hindamine meie keskuses toimub järgnevalt:

Kutsealune pöördub konkreetse sooviga meie registratuuri e-posti teel registratuur@mppk.ee või telefonil 6505036 tööpäeviti kella 9-17.
Kutsealusele broneeritakse aeg esmalt psühholoogi ja seejärel psühhiaatri vastuvõtule.
Võimalusel saadetakse isikule e-posti teel enesehinnangu küsimustikud, mis tuleb ära täita, saata täidetuna elektrooniliselt näidatud aadressil enne psühholoogi vastuvõtule tulemist või paberkandjal täidetuna kaasa võtta psühholoogi vastuvõtule tulles. Kui enesehinnangu küsimustikke pole olnud võimalik enne psühholoogi vastuvõtule tulekut täita, võib neid täita ka kohapeal, planeerides selleks aega umbes 30 min enne arsti vastuvõttu.
Psühholoog tutvub täidetud enesehinnangu küsimustikega, intervjueerib kutsealust ja teeb vajadusel täiendavad psühholoogilised uuringud.
Psühholoog teeb enesehinnangu küsimustikest ja psühholoogilistest uuringutest kokkuvõtte ning edastab selle psühhiaatrile.
Psühhiaater tutvub isiku olemasoleva ravidokumentatsiooniga ja psühholoogilise uuringu kokkuvõttega, intervjueerib kutsealust, teeb vajadusel psühhiaatrilised testid, konsulteerib uuringuid läbiviinud psühholoogiga ja vajadusel suunab täiendavatele uuringutele.
Psühhiaater püstitab olemasolevate materjalide ja uuringute alusel (esialgse) diagnoosi ja annab kokkuvõtva hinnangu kutsealuse psüühilise seisundi, prognoosi ja ravivajaduse kohta.
Kui on tegemist esmase pöördumisega psühhiaatrile või on täpsema diagnoosi panemiseks ja ravivajaduse hindamiseks vajalik pikem jälgimine ja täpsustavad uuringud, siis on seda võimalik teha meie keskuses üldisel alustel. Arvamus kaitseväe arstlikule komisjonile antakse sellegipoolest, kusjuures diagnoos võidakse püstitada hüpoteetilisena.
Vajadusel soovitatakse isikule medikamentoosset ravi ja/või psühhoteraapiat, mida samuti on võimalik jätkata meie keskuses üldistel alustel.