Loovterapeut (ingl k creative arts therapist) on psühhoterapeutilise ravi ja rehabilitatsiooni spetsialist.
Loovteraapia (ingl k creative arts therapy) on põhjendatud, eesmärgipärane ja planeeritud tegevus psühhoterapeutilises ravis ja rehabilitatsioonis, kus selgelt määratletud kliendi-terapeudi suhtes rakendatakse loovus- ja kunstipõhiseid meetodeid ja tehnikaid kliendi tervislikust seisundist lähtuvate eesmärkide saavutamiseks. Loovteraapia hõlmab nelja spetsialiseerumissuunda: visuaalkunstiteraapia (ingl k art therapy), muusikateraapia (ingl k music therapy), draamateraapia (ingl k drama therapy) ning tantsu- ja liikumisteraapia (ingl k dance and movement therapy). Loovteraapias rakendatakse nn kolmiksuhte printsiipi: terapeut-klient-kunstilooming.
Loovteraapia loob võimaluse kaheks paralleelseks kommunikatsioonikanaliks, mis:
- võimaldab suhtlust neil juhtudel, kus verbaalne suhtlus on piiratud, takistatud, mittesoovitud või võimatu;
- loob võimaluse saada lisaks kliinilisele intervjuule täiendavat informatsiooni, mida kasutatakse ka diagnostilistel eesmärkidel;
- loob võimaluse jõuda loomingulise protsessi kaudu oluliste ressursside ja edasiviivate lahendusteni, mis verbaalses suhtluses ei pruugi esile tulla. (MTÜ Eesti Loovteraapiate Ühing)
Kellele sobib ja mille puhul pöörduda?
Beebid/väikelapsed (6 kuud – 3 aastat) ja nende vanemad
Beebi/väikelapse kunstiteraapia toetab:
- vanema ja lapse suhteid
- vanema reflektsioonivõimet
- lapse sensomotoorset, kognitiivset ja sotsiaal-emotsionaalset arengut
Lapsed
Annab lastele võimaluse „rääkida ilma rääkimata“, kui mingil põhjusel on hirm rääkida temaga juhtunust ja oma tunnetest.
- kui ei suuda mingil põhjusel verbaliseerida oma soove, mõtteid ja tundeid
- kui on kogenud vägivalda
- kui kogeb kohanemisraskusi uues koolis, elukohas või uues pere elukorralduses
- kui on läbielanud trauma
Sensoorne lähenemine, mis võimaldab lastel kogeda ja väljendada ennast mitmel erineval tasandil – visuaalne, taktiilne, kineetiline. Annab võimalusele lapsele olla mitte ainult kuuldud vaid ka nähtud.
Rasedad ja nende partnerid
Kunstiterapeudi poole võivad pöörduda:
- Noored (ja teismelised) rasedad ja/või nende partnerid
- Naised ja/või nende partnerid, kellel esinevad hirmud, kohanemisraskused, tugevad talumatud emotsioonid, rollide konfliktid, ja muud rasedusega seotud mured
- Naised ja/või nende partnerid, kellel on prenataalne või postnataalne depressioon
- Naised ja/või nende partnerid, kes kogevad rasedusperioodil ja peale sünnitust tugevat ärevust
- Raseduse katkemise/peetumise puhul
Täiskasvanud
Kunstiteraapia sobib inimestele kellel on raske väljendada oma emotsiooni sõnades või kellel on tekkinud kontaktiraskus oma tunnetega.
Kunstiteraapia uuringud mitte-psühhootiliste psüühikahäirete valdkonnas on näidanud meetodi efektiivsust erinevate sümptomite puhul:
- depressioon
- ärevus
- meeleolu langemine
- distress
- elu kvaliteedi muutus
- kohanemisraskus
- enesehinnangu langus
Kvalitatiivsed uuringud on näidanud kunstiteraapia kasu järgmistes valdkondades:
- suhted
- mõistmine
- perspektiiv / väljavaade
- tähelepanu kõrvalejuhtimine
- isiklik saavutus
- eneseväljendus
- võimestamine / empowerment
Seeniorid
Kunstiteraapia võib olla kasulik nendele kellel on diagnoositud Alzheimeri tõbi või muu dementsuse vorm. See võib tõsta nende elukvaliteeti läbi võimaluse eneseväljenduseks kui teised kommunikatsiooni funktsioonid ei tööta nii nagu varem. Palliatiivses ravis räägitakse kunstiteraapia „äratavast“ toimest.