Psühhiaater

Psühhiaater on kõrgema haridusega diplomeeritud arst, kes lisaks arsti üldväljaõppele on omandanud psühhiaatri eriala täiendava väljaõppe käigus ning on spetsialiseerunud psüühika- ja käitumishäirete diagnoosimisele, hindamisele, ravimisele ja ennetamisele. Kaasajal toimub psühhiaatri väljaõpe psühhiaatria residentuuris, mida Eestis korraldab Tartu Ülikool.

Psühhiaatrias on põhilisteks uurimismeetoditeks psühhiaatriline intervjuu ja vaatlus. Lisaks tehakse vajadusel ka psühholoogilisi uuringuid ja närvisüsteemi visualiseerivaid uuringuid nagu peeaju kompuutertomograafiline uuring, magnetresonantstomograafiline uuring jms. Vajadusel tehakse teisi täpsustavaid kehalisi uuringuid.

Keerukamate psüühikahäirete diagnoosimisel on väga oluline koguda isiku kohta infot ka tema lähedastelt ja teistelt spetsialistidelt, kes isikuga kokku puutuvad. Igasugune info kogumine toimub ainult patsiendi enda nõusolekul.

Eestis reguleerib psühhiaatrilise abi osutamist, lisaks muudele õigusaktidele, ka „Psühhiaatrilise abi seadus”. Psühhiaatrilise abi saamine on üldjuhul vabatahtlik. Psühhiaatrile pöördumise alusel ega põhjusel kedagi „represseerima” ei ole õigust hakata ja mingit „arvele võtmist” ei toimu juba aastakümneid.

Tervishoiu asutusel on patsiendi kohta õigus väljastada infot kolmandatele isikutele vaid äärmiselt kitsastel, seadusega ettenähtud, juhtudel. Lähedastel, töökaaslastel, tööandjatel, advokaatidel, nõustajatel, sõpradel, tuttavatel jne ei ole õigust saada raviasutusest isiku kohta käivat infot ilma isiku enda nõusolekuta.

Psüühikahäirete raviks kasutatakse tänapäeval valdavalt medikamentoosset ravi ja erinevaid psühhoteraapia meetode. Teatud juhtudel rakendatakse ka elekterimpulssravi ja muid vähemlevinud füüsikalisi ravimeetodeid. Raviplaan on arsti ja patsiendi vaheline kokkulepe ja haiglavälistes tingimustes on selle läbiviimine patsiendi jaoks vabatahtlik.

Arst ordineerib ravi, tuginedes oma erialastele teadmistele, kogemustele ja teaduspõhisele meditsiinile.

Psühhiaatril kui arstil on õigus välja kirjutada ravimeid. Teatud psüühikahäirete korral on mõningaid ravimeid õigus soodustingimustel välja kirjutada vaid psühhiaatril, mitte teiste erialade arstidel. Samas ei ole psühhiaatril alati õigus välja kirjutada ravimeid soodustingimustel, mille õigus on antud vaid mõne teise konkreetse eriala arstile.

Psühhiaater kasutab oma töös igapäevaselt erinevaid psühhoterapeutilisi sekkumisi. Psühhiaatril, kes on läbinud psühhoterapeudi väljaõppe, on teadmised, oskused ja õigus läbi viia süsteemset psühhoteraapiat.

Psühhiaater osaleb ka rehabilitatsiooniplaanide väljatöötamisel ja elluviimisel ning psühhohariduse andmisel.

Psühhiaatri arvamust oma psüühilise seisundi kohta tuleb isikul küsida ka teatud õigusaktidega ettenähtud juhtudel (relvaloa taotlemine, lapsendamine jm)

Juriidilises kontekstis annab psühhiaater oma arvamuse isiku psüühilise seisundi kohta vaid kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi käigus ja alusel ning vaid ekspertiisi määranud menetlejale. Kohtupsühhiaatriline ekspertiis määratakse isikule seaduses ettenähtud juhtudel menetleja poolt.