Psühhoteraapia meetodid

Meie psühhoterapeudid on läbinud väljaõppe erinevates tunnustatud psühhoteraapia koolkondades ning kasutavad teaduslikel teooriatel põhinevaid kontrollitud efektiivsusega teraapiametoodikaid. Järgnevad tekstid tutvustavad erinevate teraapiakoolkondade tööpõhimõtteid ning eripärasid. Ei ole olemas kõigile probleemidele ning kõigile inimestele sobivat universaalset teraapiat, oluline on leida endale sobiv. Kui valik tundub keeruline, on võimalik seda küsimust esimesel visiidil arutada nii psühholoogi kui arstiga, kes oskavad Teie probleemikirjelduse põhjal soovitada Teile tõenäoliselt sobivat lahendust.

Kognitiiv-käitumisteraapia põhineb ideel, et meie mõtted, tunded ja käitumised on omavahel seotud ning üht neist mõjutades saame tekitada muutust teises. Tänapäeval on teaduslikult tõestatud tõhususega kognitiiv-käitumisteraapia programm olemas pea kõigi sagedasemate psüühika- ning käitumishäirete raviks.

Kognitiiv-käitumisteraapia on tulemusele orienteeritud ja suhteliselt lühike, keskendub probleeme säilitavatele teguritele, õpetab teraapiatehnikaid kui uusi oskusi, mida patsient saab seansside vahepealsel ajal kasutada. Õpitud oskuste järjepidev kasutamine aitab vähendada tagasilanguste tõenäosust.
Kognitiiv-käitumisteraapia põhineb ideel, et meie emotsioonid tulenevad mitte niivõrd konkreetsest sündmusest, vaid meie mõtetest ja elusündmustele, ümbritsevale olukorrale, teiste inimeste reaktsioonidele ja käitumisele omistatud tähendusest ning tõlgendustest. Olulist rolli tõlgenduste valikul mängib meie suhtumine endasse. Me saame muuta oma emotsioone, kui muudame oma vaatenurka ja olukorra tõlgendusi.

Harjumuspärane mõtlemine, hoiakud ja uskumused, mis meid saadavad, on tavaliselt alguse saanud palju aastaid tagasi. Osad on pärit lapsepõlvest, noorusajast, kuid mõned võivad tuleneda ka vahetust minevikust. Sealt on pärit ka negatiivne suhtumine ja hinnangud. Ebameeldivates ja stressirohketes olukordades hoiakud ja uskumused kerkivad esile ja muutuvad aktiivseks Terapeut aitab üles leida inimese mõtted, hoiakud ja veendumused, mis takistavad inimesel end psüühiliselt hästi tundmast ja eesmärgipäraselt käitumast ning toetab erinevate tehnikate abil selliste  mõtete ja käitumiste muutmist. Uute oskuste omandamiseks lepitakse kokku koduülesanded, mis võimaldavad inimesel end jälgida, õppida uusi oskusi ning oma mõtteid ja käitumist soovitud viisil muuta.

Kui teraapia on lõppenud, siis saab inimene  kasutada juba õpitut tekkinud muutuste ja oskuste püsimajäämiseks, et oma vaimset heaolu säilitada.
Kognitiiv-käitumisteraapia on probleemile keskenduv psühhoteraapia, mis kestab tavaliselt 12-18 seanssi, kuid sõltuvalt probleemist ja selle raskusest võib kesta ka kauem. Seanss vältab kuni 50 min ja viiakse läbi teraapia alguses üks kord nädalas. Seejärel võib seansside vaheaega pikendada kahe nädalani ning teraapia lõpupoole teha mõned seansid mõne- kuni mitmenädalase intervalliga.

Kognitiiv-käitumisteraapiat rakendatakse lisaks depressiooni ja ärevushäirete (üldistunud ärevushäire, paanikahäire, foobiad, sundhäired) ravile ka teiste psüühikahäirete korral (nt sõltuvushäired, söömishäired, bipolaarne meeleoluhäire, skisofreenia). Samuti võib seda meetodit kasutada erinevate eluraskustega paremini toimetulemiseks (suhtlemisraskused, konfliktid, suhteprobleemid, lahkuminek, kaotus, kriisid jt).

Täiendav info Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Assotsiatsiooni kodulehelt

Pereteraapia on psühhoteraapiameetod, mis on soovitatav kui tahetakse muutust perekonna toimimises. Põhiliseks fookuseks on suhtesüsteemide arendamine (suhted perekonna liikmete vahel), kus arvestatakse ka iga üksiku pereliikme iseärasusi.

Pereteraapiast on abi erinevatel eluetappidel. Näiteks, kooselu alustamine, lapse sünd, kooliminek ja/või kodust lahkumine, lahutus, elukoha muutus, töökoha vahetus, probleemid perekonna koosseisu ja/või elukorralduse muutumisega, perekonna erinevate arengukriisidega toimetulek jms. Samuti siis kui tekkinud probleemid puudutavad last või noorukit, kui pereliikmetel on keeruline üksteisega suhelda, pinged omavahelistes suhetes, läheduse puudus. Erinevad haigused ja seisundid, mis raskendavad tavapärast toimetulekut või on raske teha muutusi, mis on vajalikud ühest arengufaasist teise üleminekuks. Perekonnapsühhoteraapia eesmärk on leida kõigile pereliikmetele sobivaim toimimisviis ja/või suhtlemismuster, mis tõstab pere elukvaliteeti. Oodatav tulemus võib olla üksteisemõistmise ja toimetuleku ning erinevate oskuste paranemine perekonnas.

Pereteraapia seanss kestab 60-90 minutit. Harilikult toimuvad kohtumised 1x kuus. Vajadusel ka tihemini ning hiljem jäävad kohtumised harvemaks.

Täiendav info Eesti Pereteraapia Ühingu kodulehel

Tunnetekeskne paariteraapia (Emotionally Focused Couple Therapy – EFT) on lühiajaline (8-20 seanssi) ja struktureeritud ning põhineb emotsioonide ja võtmetunnete vaatlemisel juba väljakujunenud suhtemustris.

Eesmärk on mittetoimiv suhtemuster asendada uue turvalise mustriga, mis tugineks sügavatel, primaarsetel vajadustel ning annaks tunnistust turvalisusest, toetusest ja armastusest. See lähenemine aitab paaridel tugevdada omavahelist sidet läbi emotsionaalse avatuse ja reageerimise ning loob eelduse kooseluks uute võimaluste kogemiseks. Terapeudi roll on aidata partneritel töötada oma emotsionaalsete kogemustega, aidates samaaegselt luua uus ja turvaline suhtlemisviis. Tunnetekeskne paariteraapia eeldab, et mõlemad partnerid soovivad muutusi ning olemas on ühised eesmärgid ja pühendumine.

Tegemist on suhteliselt uue meetodiga, mis arendati välja 1980. aastatel Kanadas Sue Johnsoni ja Les Greenbergi poolt. Mitmed tõhususuuringud on näidanud häid paranemisvõimalusi ning tulemuste püsivust.

Seda teraapiameetodit kasutatakse edukalt mitmesuguste kooseluprobleemide korral, nii traditsiooniliste kui mittetraditsiooniliste paaride puhul.

Vaata lisa http://www.iceeft.com/

Psühhoanalüütiline psühhoteraapia aitab vabaneda ülemäärasest emotsionaalsest pingest, endast rohkem teada saada ja ennast paremini tundma õppida.

Psühhoanalüütiline teraapia põhineb arusaamal, et suurt osa meie käitumistest, mõtetest ja hoiakutest juhib psüühika alateadlik osa ehk alateadvus ning need ei ole sellepärast tavapärase teadliku kontrolli all. Alateadvus koosneb paljudest psüühilistest protsessidest, soovidest, vajadustest, hoiakutest, mälestustest ja uskumustest, mis ei ole otseselt kättesaadavad tavapärasele teadvusele.

Psühhoanalüütilisse teraapiasse võib tulla ka ilma psüühikahäireta inimene, eesmärgiga saada endast teadlikumaks ning muuta oma elu.

Inimene saab teraapias vabalt rääkida oma elust, suhetest, plaanidest, eesmärkidest, fantaasiatest, unenägudest, tunnetest ning koos terapeudiga üritatakse mõista, millised alateadlikud jõud põhjustavad liigseid pingeid, rahuolematust ja takistavad teadlikke ning soovitud eesmärkide elluviimist. Inimene võib rääkida kõigest, millest ta tahab, kuid ei pea rääkima sellest, millest ei soovi või pole veel valmis rääkima.

Terapeut ei anna hinnanguid ega pole kohtumõistja, ta aitab paremini mõista, kuidas alateadvus mõjutab soovitud ja soovimatute sündmuste juhtumist. Seda mõistes saame oma elu teadlikumalt ümber korraldada. Kui terapeudil on tekkinud piisav arusaam olukorrast, võib ta pakkuda omapoolseid kommentaare ning selgitusi.

Psühhoanalüütiline teraapia toimub 1 kuni 3, tavaliselt 2 korda nädalas. Seansid toimuvad vestluse vormis ning kestavad 45 minutit. Seansside arv nädalas ja soovitavalt ka aeg on kindlad. Kuna inimese areng ja muutumine on individuaalsed, ei saa lubada probleemi lahenemist kindla arvu teraapiaseanssidega või kindla ajaga. Teraapia on lõppenud, kui inimese eesmärgid on saavutatud, ta on võimeline taluma ka negatiivseid tundeid ilma impulsiivse käitumiseta ja teadlikult tegutsema enda jaoks parimal viisil.

Psühhoanalüütiline psühhoterapeut on psühholoog või psühhiaater, kes on lisaks põhierialale lõpetanud vähemalt 3 aastase spetsialiseerumiskursuse psühhoanalüütilises psühhoteraapias. Psühhoanalüütilise teraapia koolitus toimub kindlate reeglite järgi: osavõtt väljaõppest otsustatakse lähtuvalt eelnevast haridusest ja intervjuust, kus hinnatakse tulevase terapeudi isikut; väljaõpe sisaldab teoreetilist koolitust, tööd superviisori juhendamisel ja isiklikku (treening) teraapiat.

Laste ja noorte psühhoanalüütiline psühhoteraapia on aktiivne protsess, milles osalevad patsient ja terapeut koos. Vestlus, mäng ja loomingulised tegevused aitavad lapsel aru saada oma tunnetest, mõtetest, mälestustest ja kujutlustest. Selgem arusaamine iseendast on eelduseks, et laps õpib juhtima oma käitumist ning raskustega toime tulema. Psühhoanalüütiline teraapia toimub tavaliselt kord nädalas. Lapse vanematega kohtub terapeut 6 või 8 nädala tagant. Psühhoanalüütilise teraapia kestus varieerub olenevalt lahendamist vajavatest probleemidest. Vahel piisab poolest aastast, enamasti peab arvestama aastase teraapiaprotsessiga.

Motiveeriv intervjueerimine on suunatud inimeste käitumises positiivsete muutuste esilekutsumisele. Motiveerivat intervjueerimist rakendavad nõustajad ja terapeudid lähtuvad oma patsientidega suhtlemisel sellistest põhimõtetest nagu koostöö ja aktsepteerimine ning võrdväärne, empaatiline, autonoomiat toetav suhtlemine, kus kesksel kohal on patsiendi heaolu. Lühidalt defineerides on motiveeriv intervjueerimine koostööl põhinev suhtlusstiil inimese enda muutumise motivatsiooni ja panuse tugevdamiseks.

Motiveeriv intervjueerimine kui nõustamismeetod sai alguse tööst sõltlastega. Tänasel päeval on MI laienenud paljudesse tervishoiu- ja sellega seotud valdkondadesse: tervise edendamine, diabeet, astma, südamehaigused, HIV/AIDS, suitsetamine, pereprobleemid, hasartmängurlus, ärevus ja meeleoluhäired, söömishäired ja teised psüühilised probleemid, aga ka sealt väljapoole – töösse vangidega, haridussüsteemi jne.

Motiveeriva intervjueerimise kvaliteetse ja sisulise leviku ning arengu toetamiseks on loodud nii rahvusvaheliselt (MINT) kui ka eestisiseselt (EMITA) toimiv treenerite võrgustik.

Vaata lisa: www.emita.ee

Skeemiteraapia on integratiivne meetod mille lõi Jeffrey E. Young isiksusehäirete ja krooniliste DSM I telje häirete raviks. See meetod ühendab KKT-d, psühhoanalüütilist objekt-suhete teooriat, kiindumusteooriat ja Gestalt-teraapiat.

Teraapia eemärgiks on aidata patsiendil rahuldada oma baasilisi emotsionaalseid vajadusi. Selleks õpitakse, kuidas vähendada emotsionaalsete mälestuste ja kehaliste reaktsioonide intensiivsust, mis skeemi püsimisele kaasa aitavad, ning muutes skeemiga seotud kognitiivseid mustreid.

Lisaks on eesmärgiks asendada mitteadaptiivsed toimetulekuviisid ja reaktsioonid adaptiivsemate käitumismustritega.

EMDR on meetodina kasutusel eelkõige traumateraapias, aitamaks õnnetuste, väärkohtlemise, vägivalla, loodusõnnetuste jm traumaatiliste kogemustega paremini toime tulla. Lisaks on EMDRi edukalt rakendatud ka näiteks esinemisärevuse ravis.

EMDR on teaduspõhine ja tõhus meetod traumajärgse stressihäire raviks. Seda iseloomustavad standardiseeritud läbiviimisjuhised, mis sisaldavad bilateraalset sensoorset stimulatsiooni (näiteks korduvad suunatud silmaliigutused), mille eesmärgiks on trauma ja muude raskete elusündmustega seotud mälestuste läbitöötamine.

Lisainfo: emdr-europe.org

Eksistentsiaalne psühhoteraapia kuulub humanistlike psühhoteraapiate hulka. Koolkonna rajajaks loetakse Viini psühhiaatrit ja neuroloogi Viktor Frankli, kelle teooriaid on hiljem mitmete õpilaste poolt edasi arendatud. Tegemist on fenomenoloogilise ja isikukeskse lähenemisega, mis keskendub isiklikule valikuvabadusele ja vastutusele oma valikute eest elamaks oma soovide, eesmärkide ja väärtustega kooskõlas olevat elu.